Ansip ja Celine Dion

Ei, tegelikult seost ei ole, on vaid kokkusattumus.

Nimelt, kui mõni aeg tagasi blogipuu lahti võtsin, jalutas Ansip mööda ekraani ringi. Oleks hilisem kellaaeg olnud, oleksin tõsiselt kahtlema hakanud, kas see on unes või ilmsi. Paraku oli aga selleks ajaks Firefoxi helisüsteem pangestunud (ei ole uurinud, aga pikemat aega avatuna hakkab flashi heli ennast korrutama ja midagi mõistlikku kuulata ei saa) ning tuli see taaskäivitada, et aimu saada, mis lugu selle reklaamiga on.

Tuleb välja, et Reformierakond teab kõigist teistest paremini, kuidas kriisist välja tulla. Sellised väited lähevad kategooriasse “mida iganes”. Kui see nii lihtne oleks, siis meil poleks ülemaailmset kriisi. Koomiliseks tegi olukorra see, et ühes blogipuu kaardiga laaditi uuesti ka last.fm‘i kaart, kus hakkas mängima “Celine Dion – Love Is All We Need”. Läks ühe mõttepausi jagu aega, enne kui aru sain, et see ei ole reklaami osa. :D

Mis puutub reklaami lõpus olevasse üleskutsesse minu arvamuse kohta, siis ma arvan, et tänu Reformierakonnale ja ilmselt ka teistele erakondadele saab koristajal rohkem tööd olema. Juba eelmiste valimiste ajal võis täheldada, et kui päevalehed võetakse postkastist hommikukohvi kõrvale lugemiseks või tööle kiirustades kaasa, siis poliitreklaam tõstetakse lihtsalt postkastide otsa hunnikusse.., kust see siis aja jooksul põrandale lendleb. Ehk siis tänavareklaam on efektiivsem, vähemalt visatakse bussi või rohelist tuld oodates pilk peale. Iseenesest muidugi töötas ka jutuks olev reklaam, iseasi, kas positiivses või negatiivses mõttes.

Aga üldiselt tahaks rohkem diskussiooni ja vähem ümmargusi lubadusi.