“Zombidomeenidest”

Viimasel ajal on domeenireform nii popp teema, et pea iga päev võib kuskilt jälle uudisnuppu lugeda, kuidas paljud domeenid ikka veel ümber registreerimata on ja kustutamisele lähevad. Mind häirib selle juures enim see, et püütakse jätta muljet, et kustutamisele minevad domeenid on “zombid”. See, et on palju domeene, mida aktiivselt ei kasutata ja et samal ajal on palju domeene, mis kustutatakse, ei näita veel kuidagi, et nende kahe nähtuse vahel oleks suuremat seost, kui see et nad samal ajal esinevad.

Näiteks ühest 3. jaanuari Delfi artiklist võib lugeda:

Enne reformi oli eraisikute käsutuses umbes 12 500 pri.ee-lõpulist domeeni, millest on tänaseks ümber registreeritud vaid mõnisada.

Tegelikult võiks EIS täpse numbri välja öelda, aga nad kas ei teagi täpselt? või on häbi tunnistada? Sellest hoolimata on selge, et valdav enamus pri.ee domeenidest jäävad ka järgmise kuu jooksul ümber registreerimata. Mind hakkas selle juures huvitama see, kui paljud aktiivsed domeenid kustutamisele lähevad.

Tulemused sõltuvad siin sellest, mida täpselt aktiivseks domeeniks lugeda. Minu arusaama järgi on aktiivsel domeenil vähemalt 1 teenus, millele mingil pordil võrgust ligi saab. See võib olla koduleht pordil 80 või mõni muu, võib olla ka e-posti server või mõni mänguserver jne. Et porte pole rohkem ega vähem kui 65536, siis ma tõepoolest ei usu, et keegi võib kindlalt väita, milline domeen on aktiivne ja milline mitte. Selleks et seda teada saada, peaks pordid ükshaaval läbi proovima.

Seetõttu läksin kergema vastupanu teed ja täieliku nimekirja puudumisel pri.ee domeenidest tegin päris suure lihtsustuse. Lugesin aktiivses kasutuses domeenide esindusliku valimi hulka sellised, mis kajastusid Google otsingutulemustes päringuga “site:pri.ee” ja Neti otsingutulemustes otsinguga “pri ee”. Seleniumi abiga (Google tulemused pole javascriptita söödavad ja mingit normaalset apit ma lühikese ajaga ei leidnud?) sai erinevaid pri.ee domeene kokku 720. Neile saadetud HTTP-päring pordil 80 ja whois päring domeeninimele andis vähemasti minu uudishimule vastused.

Faktid on järgmised:

  • Neist 414 ehk 58% vastavad HTTP 200-ga ja aegusid eile. Mingil osal neist on ilmselt üleval teade, et nad kolisid kuhugi, aga seda on tehisintellektita märksa keerulisem tuvastada kui viisakat HTTP ümbersuunamisega kolimist. Suurem osa ilmselt kaovad reformi lõppedes.
  • 42 domeeni ehk 6% ei vasta HTTP-päringule pordil 80. Teadaolevalt ühel juhul vastab HTTP pordil 8080, ja tundub, et osadel juhtudel vastatakse HTTP-päringule mõne alamdomeeni (nt www) korral.
  • 124 ehk 17% vastavad HTTP-päringule mõne muu koodiga kui 200 ja aegusid eile. Neist omakorda 95 saadavad Location päise ehk suunavad kuhugi ümber. 42 juhul ehk 6% toimub suunamine netpointi või zone domeenile ning tegemist on tõesti zombidega. Ilmselgeid kolijaid, kellel on ümbersuunamine väljaspoole pri.ee-d ja mitte majutaja lehele, on 32 ehk 4%.
  • HTTP-päringule vastavaid domeene, mis ei aegunud eile, on 140 ehk 19%.

Minu järeldused: Kolijaid ja kadujaid on kokku =~4+58=62%. Zombisid on 6%. Vähemalt mõnda aega pri.ee all jätkajaid on 19%. Osa neist liitub ilmselt kolijatega aasta jooksul. Zombide protsent kogu pri.ee all on ilmselt 6+6=12% suurem ja kolijate-kadujate protsent 62% väiksem, aga mõistlikuma hinnaga teenusega oleks ilmselt nii mõndagi teenida andnud. Vähemasti minu meelest ei tundu aeguvate ja zombidomeenide vahel mingit olulist põhjuslikku seost olevat. Kinni pannakse täiesti toimivad aadressid nagu kommentaariumitestki lugeda võib. Eks seda oli ka arvata, aga faktidega on selgem.

Jama uue domeeninimede korraldusega

Kui kunagi sai merike.pri.ee domeen registreeritud, siis oli peamisteks põhjusteks teise taseme domeeni kättesaamatus eraisikule ja soodne (teisisõnu olematu) administratiivkulu võrreldes .com või .net domeeniga. Samuti ei viitsinud ma pikalt nime üle juurelda, eesnimi.pri.ee oli vaba ja täiesti loogiline valik.

Nüüd siis korraldatakse asi ümber ja rõhutatakse võimalust registreerida teise taseme domeen ka eraisikuna. Kõlab hästi, aga pole kasutatav lahendus. merike.ee on juba registreeritud ja pole mulle sellega enam kättesaadav, muukujulised nimemuudatused muudaksid nime juba oluliselt rohkem.

Loomulikult saaksin jätkata praeguse domeeni kasutamist. Selle juures on vähemalt kaks totakat aspekti. Esiteks olukord, kus kolmanda taseme domeeni eest küsitakse sama palju raha kui teise taseme domeeni eest. No ei ole kuskilt otsast loogiline. Domeeninime puhul on selle pikkus väga oluline näitaja mugavuse hindamisel ja kolmanda taseme domeeninimi on pikem. Teiseks tõsisasi, et hinnaklass on säärane, et peaksin nime eest maksma 307,50 (Zone hind), kuigi hetkel maksan majutuse eest samal perioodil 400 krooni. Nimeserveri teenuse pakkumisest tekkiv koormus ühe nime kohta on ikka kõvasti väiksem kui koormus samale nimele majutuse pakkumise eest, hind ei kajasta seda sugugi. Segane on minu jaoks hetkel see, kas pri.ee domeeni ümber registreerimisel tuleb välja vahetada ka majutaja või oleks võimalik ka ainult domeeninime registreerija vahetus ning jätkamine praeguse majutaja juures, kes hetkel veel EIS akrediteeritute hulgas ei ole. Majutaja välja vahetamisel kaasneks vähemalt Zone puhul oluline hinnatõus majutuskulude osas.

Olgu see uus kord korraldajate arvates kui innovaatiline tahes, aga hetkel tundub küll, et mul jääb patriotismist väheks ja tuleb välja mõelda .net, .info vms nimi, millele kolida. Kusjuures merike.net on kinni.

Mul ei ole vaja .ee tippdomeeni, mul ei ole vaja 99,9% uptime’i. Tahan, et nimi oleks suunatud ja majutaja poolne kvaliteet selline, et teenus on suuresti kättesaadav ja töötav. Ja ma ei taha selle eest ebaratsionaalselt palju maksta nagu praegu eeldatakse. Tegemist on siiski isikliku domeeniga, mis kasumit ei tooda ja vajalik oma mõtete väljendamiseks ja erinevateks veebitehnoloogiatega seotud katsetusteks.

Ühtlasi ei tahaks ma nime muuta, sest see lõhub ära praegusele aadressile suunavad juhuslikud lingid ja kasutajate järjehoidjad. Kui telefoninumbri muutmisel on võimalus kõik tuttavad läbi helistada ja neile uus number öelda ning numbri avalikku kataloogi lubamisega ka ülejäänud maailmale jätta võimalus kontakti leidmiseks, siis domeeninimega on paraku olukord keerulisem. Domeeni külastajad ei ole selle omanikule teada, s.t puudub võimalus edastada teavet aadressimuutusest neile, kes 6-kuulise üleminekuperioodi jooksul lehte ei külasta. See on inetu, aga paistab, et sunniviisiline.

Olen rahulolematu ja ei nõustu uue korra innovaatilisusega.