– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
Mu sõbra jaoks on valla mu uksed ja mu hing,
mu silmad ning mu kõrvad ning mu perekonnaring,
kui tahad, tule alati, ma ootan aken avali
ja lenda, lenda kasvõi läbi te-le-ka-na-li!
Head sõbrapäeva kõigile! Aitäh sõpradele, et te olemas olete!
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
Ja käes ongi jõulud…tegelikult muidugi mitte, esialgu ainult detsember. Ent detsembril on kalduvus kähku minna.
Tänasest laupäevani kestab teeviit. Kahjuks või õnneks on raske öelda. Seltskond, kellega minema pidin, vedas alt. Üksikut hunti mulle mängida aga ei meeldi. Jääbki vist seekord minemata ;(. Homme ju lõpeb kool kell 2 ja kell 5 on juba kunstiring. Ja laupäeval…kunstiring üheni, teeviit aga neljani – jälle ei jõua.
Eks mul otsustamisega natuke aega ka veel, aga oleks ikkagi üht-teist uurida ja teada saanud. Lisaks sellele seal ju muudki põnevat. Ma siin suvest saati teen omale pangakaarti, siiani pole valmis jõudnud. Seal oleks saanud selle nagu möödaminnes teha…nüüd tuleb ikke jalgsi panka minna.
See jutt tuli nüüd küll jube nukker ja vinguv välja. Tegelikult pole ju põhjust, koolivaba päev peaks ju rõõmustama. Tundub, et tänu sellele ja võib-olla ka ilmast sõltuvalt jäin ma netiühendusest ilma. Niisiis võib juhtuda, et see jutt jõuab netti alles homme. Eks näis.
Paljude rõõmuks kestab praegu koolivaheaeg ning sellega seoses on kasvõi natukenegi vähem kohustusi. Tjah, kuidas võtta, kui mõelda “Kuningas Oidipuse” lugemisele, inglise keele referaadile, geograafia rahvastikupüramiidile ja referaadile, kunstiajaloo triptühhonile ja veel nii mõnelegi muule asjale, siis jääb toosama vaheaeg lühikeseks. Aga nii juhtub ju enamasti.
Isegi viimasel päeval ei säästetud meid, kuus täispikka tundi nagu tunniplaan ette näeb. Tundub nukker? Ei olnud. Nad üllatasid meid veel viimases tunnis tuletõrjeõppusega. Isegi tossu tekitasid. Aga sellegipoolest nägi asi võlts välja. Kes vähegi peol käinud on, sai kohe aru, millega suitsu asemel tegu oli. Aga neile võib muidugi kaasa tunda, kes redelit mööda ronima pidid, vetrus teine täitsa kenasti. Niisiis te EI TOHI Keila Gümnaasiumi päriselt põlema panna, sest seda redelit mööda ma ei roni!
Nüüdseks on kool juba üpris kaua kestnud ja ega üleliigse vaba aja üle nuriseda saa. Seda on ilmselt ka kodukalt näha. Käin siis nüüd 10. klassis ja tuleb tunnistada, et mulle täitsa meeldib. Selles mõttes, et õpetajad võtavad sind peaaegu nagu täiskasvanut, töid on vähem, sest paljudes ainetes tulev vähem kui neli veerandihinnet, sest nende asemel on semestrid. Üks semester kestab 35 tundi ja kui matas saab see varsti läbi (reaalklassis on 6 tundi nädalas), siis mõnes aines on terve aasta peale niipalju tunde. Üleüldse terve see kooli õhkkond on kuidagi vabam, ilmselt see on sellest, et seal on juba nii kaua käidud ning kogemusi palju.
Ja siis veel üks tore (jutumärkides muidugi) asi, nimelt see ristimine, mis gümnaasiumi astumise puhul 12. korraldavad. Kellel nuppu on, see leiab netist ka pildid, teistele võib niipalju öelda, et üsna vastik oli. Terve päev käid mööda kooli ringi ja korrutad kui papagoi 12.-le, et teie meie ülemad meie teie alamad. Nojah, seda fraasi me korrigeerisime veidi, sest ega nad aru saanud kui mõni teiste seas teisiti ütleb, ja seda me endale lubasime. Siis nad pihustasid meid veel üle siirupiga ning üksjagu mune sai ka kurva lõpu osaliseks. Päeva lõpus olid veel mängud kartsas ja neid pilte ma vist küll paljudele nädata ei või, kui ükskord kätte saan ilmutusest, sest vaevalt see asjaosalistele meeldiks…