ID-kaart Firefox 4 beeta 2-ga

SSLi turvavea tõttu on Firefoxi arendajad ära keelanud sellise funktsionaalsuse nagu renegotiation. Seni kaua, kui enamlevinud SSL implementatsioonides pole parandusi tehtud ja serverite haldajad neid kasutusele võtnud, ei ole veebilehitsejal võimalik tuvastada, kas suheldakse haavatava SSL-seadistusega või mitte. Sestap ongi kasutajate kaitseks vastav funktsionaalsus ära keelatud.

Keelu tõttu ei õnnestu mitmetesse rakendustesse ID-kaardiga sisse logida. Vastav veateade on järgmine:

Veakood: ssl_error_renegotiation_not_allowed

Esialgse seisuga on endiselt töökorras näiteks Swedbanka sisse logimine, samas on puudutatud näiteks pilet.ee ja ka eesti.ee. Kui siiski on tahtmine ka neisse sisse logida, siis on võimalik Firefoxile öelda, et konkreetsete lehekülgede puhul tuleb võimalikku ohtu ignoreeerida.

Selleks:

  1. Ava about:config
  2. Trüki filtrisse renego
  3. Leia tulemuste hulgast security.ssl.renego_unrestricted_hosts
  4. Lisa selle vaikimisi tühjale väärtusele sisene.www.eesti.ee ja/või www.pilet.ee
  5. Mitme aadressi eraldajana kasuta koma

Samal teemal loe veel siit.

Jama uue domeeninimede korraldusega

Kui kunagi sai merike.pri.ee domeen registreeritud, siis oli peamisteks põhjusteks teise taseme domeeni kättesaamatus eraisikule ja soodne (teisisõnu olematu) administratiivkulu võrreldes .com või .net domeeniga. Samuti ei viitsinud ma pikalt nime üle juurelda, eesnimi.pri.ee oli vaba ja täiesti loogiline valik.

Nüüd siis korraldatakse asi ümber ja rõhutatakse võimalust registreerida teise taseme domeen ka eraisikuna. Kõlab hästi, aga pole kasutatav lahendus. merike.ee on juba registreeritud ja pole mulle sellega enam kättesaadav, muukujulised nimemuudatused muudaksid nime juba oluliselt rohkem.

Loomulikult saaksin jätkata praeguse domeeni kasutamist. Selle juures on vähemalt kaks totakat aspekti. Esiteks olukord, kus kolmanda taseme domeeni eest küsitakse sama palju raha kui teise taseme domeeni eest. No ei ole kuskilt otsast loogiline. Domeeninime puhul on selle pikkus väga oluline näitaja mugavuse hindamisel ja kolmanda taseme domeeninimi on pikem. Teiseks tõsisasi, et hinnaklass on säärane, et peaksin nime eest maksma 307,50 (Zone hind), kuigi hetkel maksan majutuse eest samal perioodil 400 krooni. Nimeserveri teenuse pakkumisest tekkiv koormus ühe nime kohta on ikka kõvasti väiksem kui koormus samale nimele majutuse pakkumise eest, hind ei kajasta seda sugugi. Segane on minu jaoks hetkel see, kas pri.ee domeeni ümber registreerimisel tuleb välja vahetada ka majutaja või oleks võimalik ka ainult domeeninime registreerija vahetus ning jätkamine praeguse majutaja juures, kes hetkel veel EIS akrediteeritute hulgas ei ole. Majutaja välja vahetamisel kaasneks vähemalt Zone puhul oluline hinnatõus majutuskulude osas.

Olgu see uus kord korraldajate arvates kui innovaatiline tahes, aga hetkel tundub küll, et mul jääb patriotismist väheks ja tuleb välja mõelda .net, .info vms nimi, millele kolida. Kusjuures merike.net on kinni.

Mul ei ole vaja .ee tippdomeeni, mul ei ole vaja 99,9% uptime’i. Tahan, et nimi oleks suunatud ja majutaja poolne kvaliteet selline, et teenus on suuresti kättesaadav ja töötav. Ja ma ei taha selle eest ebaratsionaalselt palju maksta nagu praegu eeldatakse. Tegemist on siiski isikliku domeeniga, mis kasumit ei tooda ja vajalik oma mõtete väljendamiseks ja erinevateks veebitehnoloogiatega seotud katsetusteks.

Ühtlasi ei tahaks ma nime muuta, sest see lõhub ära praegusele aadressile suunavad juhuslikud lingid ja kasutajate järjehoidjad. Kui telefoninumbri muutmisel on võimalus kõik tuttavad läbi helistada ja neile uus number öelda ning numbri avalikku kataloogi lubamisega ka ülejäänud maailmale jätta võimalus kontakti leidmiseks, siis domeeninimega on paraku olukord keerulisem. Domeeni külastajad ei ole selle omanikule teada, s.t puudub võimalus edastada teavet aadressimuutusest neile, kes 6-kuulise üleminekuperioodi jooksul lehte ei külasta. See on inetu, aga paistab, et sunniviisiline.

Olen rahulolematu ja ei nõustu uue korra innovaatilisusega.

Kirjavead ja täpitähed

No ei jäta just kõige paremat muljet, kui firma kodulehel täpitähed puudu on või kirjavead vastu vaatavad. Ja nii peaaegu kõigil lehtedel, kus viimase paari päeva jooksul käinud olen. Vahest ma käin valedel lehtedel või peaks tüüpklient ainult pilte vaatama? :D

Näiteid ka siis:
Nod32 – Litsentsi ilmselt võtaks, aga litsensi jätaks võtmata.
Samsung – Klintidele? Ja mitte klientidele? Ma tõesti ei kujuta ette, milliseid elektroonikakaupu ühel klindil tarvis võiks minna.
Canon – Olin unustanud kui ebamugav on täpitähtedeta teksti lugeda. Ajal, mil pole ühtki head põhjust, miks veebilehele täpitähti panna ei saa.

Tegelikkuses otsustan ilmselt ikka hinna/omaduste alusel, aga kergelt tõrvane on see mesi siiski.

about:me

Firefoxi about:config peaks üsna paljudele tuttav olema kui leht, mille abil veebilehitseja endale mugavamaks sättida, kui vaikimisi pakutud seadistusvõimalustest väheks jääb. about:me laienduse abil saab aga vaadata veebisirvimisstatistikat.

Päris suur osa funktsionaalsusest on küll esialgu realiseerimata, kuid hästi visualiseeritud infot leiab juba praegu.

Vaatamisvalmis on enimkülastatud lehtede, tundide lõikes veebilehitsemise ja nädalapäevade lõikes allalaadimiste statistika. Viimane näeb välja selline:

Allalaadimiste statistika nädalapäevade lõikes
Allalaadimiste statistika nädalapäevade lõikes

Tuleb taaskord tõdeda, et suure laiendustebaasita poleks Firefox pooltki nii hea veebilehitseja.