Nüüdseks on kool juba üpris kaua kestnud ja ega üleliigse vaba aja üle nuriseda saa. Seda on ilmselt ka kodukalt näha. Käin siis nüüd 10. klassis ja tuleb tunnistada, et mulle täitsa meeldib. Selles mõttes, et õpetajad võtavad sind peaaegu nagu täiskasvanut, töid on vähem, sest paljudes ainetes tulev vähem kui neli veerandihinnet, sest nende asemel on semestrid. Üks semester kestab 35 tundi ja kui matas saab see varsti läbi (reaalklassis on 6 tundi nädalas), siis mõnes aines on terve aasta peale niipalju tunde. Üleüldse terve see kooli õhkkond on kuidagi vabam, ilmselt see on sellest, et seal on juba nii kaua käidud ning kogemusi palju.
Ja siis veel üks tore (jutumärkides muidugi) asi, nimelt see ristimine, mis gümnaasiumi astumise puhul 12. korraldavad. Kellel nuppu on, see leiab netist ka pildid, teistele võib niipalju öelda, et üsna vastik oli. Terve päev käid mööda kooli ringi ja korrutad kui papagoi 12.-le, et teie meie ülemad meie teie alamad. Nojah, seda fraasi me korrigeerisime veidi, sest ega nad aru saanud kui mõni teiste seas teisiti ütleb, ja seda me endale lubasime. Siis nad pihustasid meid veel üle siirupiga ning üksjagu mune sai ka kurva lõpu osaliseks. Päeva lõpus olid veel mängud kartsas ja neid pilte ma vist küll paljudele nädata ei või, kui ükskord kätte saan ilmutusest, sest vaevalt see asjaosalistele meeldiks…